Ny Carlsbergfondetip annertuumik aningaasaliineratigut qallunaap-kalaallip eqqumiitsuliortup Pia Arke (1958-2007) eqqumiitsuliai pisiarineqarsimapput.  Eqqumiitsuliat pisiarineqarsimasut siunissami Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivimmi takuneqarsinnaassapput.

Pia Arkep nuannarineqarnera ukiuni kingullerni 10-15-ini annertusiartuinnarsimavoq. Maanna saqqummersitsineq annertooq ”Pia Arke – Drøm og Fortrængninger” Danmarkimi eqqumiitsulianik katersugaasiviit nuimanersaasa ilaanni Humlebækimiittumi Louisiana-mik taaguutilimmi saqqummersinneqarpoq. Saqqummersitsinermut 15. juli ammarneqartumut eqqumiitsuliat pisiarineqarsimasut amerlanersaat atukkiunneqarsimapput.

Ukiut kingulliit 300-t ingerlanerini Kalaallit Nunaat Danmarkimit nunasiaataasimavoq. Pia Arke ukiuni kingullerni attavimmut tassunga ilisarnaatinngorsimavoq. Ukiuni makkunani eqqumiitsuliai nunarsuarmi katersugaasivinnut inuinnarnullu assigiinngitsunut siaruartiterneqarput.

”Pia Arkep eqqumiitsuliaasa pingaarutilerujussuit arlallit pigilernissaanut periarfissat kingullersaattut isigaarput, aammalu Pia Arkep eqqumiitsuliaanik katersukkanik Kalaallit Nunaanniittoqarlernissaanik periarfissat kingullersaattut isigalugu. Taamaattumik assut oqiliallaatigalugulu nuannaarluta pisinerput avammut nalunaarutigisinnaavarput. Ny Carlsbergfondet tapersersuisimanera pillugu assut qujatsavigaarput.” Taama Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivimmi pisortaq Nivi Christensen oqarpoq.

Arkep suliaasa amerlanerpaartaasa marloqiusaassuseq aallaavigaat, periarfissat marluk arlaannaajunnginnerullunilu tamaasaaneq, Danmarkimut Kalaallit Nunaannullu Arkep inuttut attaveqarneranit tunngaveqartut. Maannakkut isiginneriaaserput aallaavigalugu takusinnaavarput eqqumiitsuliortarnera eqqarsartaatsimut nunasiaateqartarsimanerup kingorna atuutilersimasumut siulliit ilaattut takussutissaasoq. Nunasiaateqartarnerup nalaani atassuteqaatit paasiuminaatsut misigissuseqarfiusullu tissinartuliaralugillu eqqarsaatissiissutiliarisarsimavai, Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu siulliit ilaattut taamaaliortarsimalluni.

Eqqumiitsuliat 15-it pisiarineqarsimapput, ilaagaallu Tupilakosaurus – videoliaq 9 minutsinik sivisussusilik – aamma atuakkap ”Scoresbysundshistorier” assiliartai 49-t sinilerneqarsimasut. Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivimmiittut saniatigut Kalaallit Nunaanni pisortaqarfiit katersugaataanni eqqumiitsuliat allat marluinnaat pigineqartut ilisimaneqarpoq. Nunatta Katersugaasiviani naqitaq ataaseq pigineqarpoq, Narsap Katersugaasivianilu asseq ataaseq pigineqarluni. Taamaattumik Arkep eqqumiitsuliai Kalaallit Nunaanni pigineqartut amerleriangaatsiarput.

Arkep suliaasa ilagaat allaaserisimasaa ”Etnoæstetik”. Allaaserisami isiginninneq isiginnaakkamit isiginnaartumut nuunneqarpoq – qanorlu isiginnaartarnermut nuunneqarluni. Siuaasat kikkuuneri misissorneri ilanngullugu. Misissuineq illoqarfiup ataatsip oqaluttuassartaanik akulerusimasunik makiterisoq. Misissuinerup kinguneraa atugaq ”Scoresbysundshistorier” 2003-meersoq. Etnoæstetikkimmissaaq naqitat, qalipakkat, isiginnaartitsilluni eqqumiitsuliornermik videoliat assillu ilaatinneqarlutik. Tamatigut nammineq timini namminerlu oqaluttuassartani aallaavigisarsimavaa, imminut bastard-itut (akusatut) taasarluni, Kalaallit Nunaaneersuulluni Danmarkimeerlunilu.

Pia Arkep kalaallit eqqumiitsuliortut assut ilagisarsimavai. Ingammik eqqumiitsuliortoq Jessie Kleemann ilagisarsimavaa, imminnut isumassarsiorfigisarsimallutik. Kalaallit eqqumiitsuliortut ataatsimut Nordatlantens Bryggemi saqqummersitsinerat ”Den Røde Snescooter” Arkep 2007-imi toqunnginnermini saqqummersitsinerni peqataaffigisaasa kingulliit ilagaat.

Qularutissaanngilaq piffissatta nalaani qallunaat-kalaallit eqqumiitsuliortuni maligassiuisuni Pia Arke pingaarnersat aamma soqutiginarnerpaat ilagigaat. Inuugallarami iluamik tusaamaneqalinngilaq, kisianni suliaanik kingumut qiviarluni saqqummersitsinerup TUPILAKOSAURUS: Pia Arkes opgør med kunst, etnicitet og Kolonihistorie, 1981-2006 Københavnimi, Umeåmi Nuummilu saqqummersinneqartup kingorna soqutiginninneq annertusiartuinnarsimavoq. Tamanna Nunani Avannarlerni avataanilu saqqummersitsisarnikkut  suliaanillu aallaaveqarluni specialilianik arlalinnik, ph.d.-nillu allaaserinninnerni nammassineqangajalersuni takuneqarsinnaavoq, kiisalu ilisimatusarnikkut suliniutini arlalinni takuneqarsinnaalluni.

Pisinermut atatillugu eqqumiitsuliat pisiarineqartut Nunatta Eqqumiitsulianik Saqqummersitsiviata piviusunngortinnissaa ajornarunnaarpat, tassunga neqeroorutigineqassasut aningaasaateqarfiit kingornussisimasullu isumaqatigineqarsimapput.

Pia Arke 1995-imi Det Kongelige Danske Kunstakademimi assilialiornermik eqqumiitsuliortutut aamma teori og formidlingimi cand.phil.-itut ilinniagaqarluni naammassisimavoq. Qallunaamik ataataqarsimavoq kalaallimillu anaanaqarluni. Arke 2007-imi kræfterluni 49-innarnik ukioqarluni toqusimavoq.

Saqqummersitsineq ”Pia Arke – Drøm og Fortrængninger” 2022-imi januaarip aappaata tungaanut takuniarneqarsinnaavoq, tamatumalu kingorna Kunstmuseum Brandts-imut Odensemiittumut aamma Kunsten-imut Aalborgimiittumut saqqummersitsineq ingerlaqqissalluni. Saqqummersitsinerit kingorna aatsaat eqqumiitsuliat Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivimmi takuneqarsinnaalissallutik.