Eqqumiitsulianik assiliartalersuinermi pingaarnerit ilagaat qisummik qiperuisarneq. Kalaallit Nunaanni eqqumiitsuliornermi oqaluttuarisaanernermi qisummik qiperuilluni eqqumiitsulioriaaseq pingaaruteqarpoq. Ilaatigut Aalut Kangermiu (1822-1869) peqatigalugu, Rasmus Berthelsen (1827-1901) qisummut qiperukkaminik ”Kalâdlit Assilialiait” 1860-imeersumi ilisaritinneqarpoq. Atuakkami Kalaallit nunaata inoqqaavi qisummut titartaatillugillu kigartuisillugit assiliartalersuinerat takutinneqarpoq. Atuakkami assiliat pisunik assigiinngitsunik, oqaluttuatoqqanik oqaluttuanillu allanik assiliartaritinneqarlutik sinerissamut siammarterneqartarput. Atuagagdliutit aviisini silarsuarmi siullersaalluni assiliartalinnik  saqqummersitsisarsimavoq. Taamani Berthelseni Atuagagdliutini aaqqissuisuusimavoq, Lars Møller (1842-1926) ikiortitut sulisoralugu.

2021-mi Rasmus Berthelsenip qisummut qiperorsimasaanit naqitat marluk ”No 1 Niviarsiak Nûngmiok” aamma ”No 2 Nuliak Nngmiok” Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsiviup pisiarai. Atuakkami ”Kalâdlit Assilialiait” assilissat marluk siullerpaajusut.

No 1 Niviarsiak Nûngmiok

Niviarsiaq Nuummeersoq assiliami tamakkerlugu takuneqarsinnaavoq isiginnittumullu qungujulalluni isigivoq. Niviarsiap assip qeqqanut inissinneqarsimanerata tunuatungaatalu ilisarnannginnerata qitiusumik sammineqarnera ersersippaa. Uagut isitsinni eqqumiitsuliortullu isaani inuttaasoq pingaarutilik.

Niviarsiaq assuutilik isigalugu qanoq iluseqarnerata titartarsimanera malugaarput. Niviarsiaq nikorfavoq, assaalu immikkut inissisimapput, ataaseq tunuaniippoq aappaalu saavaniilluni. Niviarsiap assuutitut atisaani ammukaartumik allalersukkatigut atisai sukkut amertaqarnersut takuneqarsinnaavoq. Nuilarmiut sapangartai sukumiisumik ersersinniarneqarput, qungasia qutuilu kaajallallugit, annoraavata qaavani naavata siffiaasalu nalaanni.

Niviarsiaq ujaqqamik tunuliaqutaqarluni nikorfavoq, silamiinnera tassuna paasinarluni. Ujappap qaava ammukartunik ilaatigullu kipungasunik titartagaavoq.

Eqqaassutissarpalaartutut inuttaritinneqartup titartarneqarsimanerata pinnissuseq arnarpalussuserlu niviarsiamit qinngornertut ersersinneqarpoq. Isiginneriaaseq taanna suli ulllumikkut atorneqarsinnaalluartoq, aammalu ilisimasassarsiorlutik angalasut grønlandsmalerillu (Kalaalluit Nunaannik qalipaasartut) arnanik kalaallinik atisaannillu takutitsisarnerannut akerliliisumik takutitsisoq.

No 2 Nuliak Nûngmiok

Arnarmik meeqqamillu assilialiaani malunnarpoq Berthelsenip arnap amernik atisaqarluni pissusilersornera maluginiarsimagaa. Issiatilluni kamiit qulaatungaani ammaneqartartoq, tassungalu assat inissinneqakkajuttut kalaallisuunik atisaqarlutik misiliisimasut tamarmik nalunngilaat. Uanilu arnap quttoqqami nalaanut assani inississimagai takusinnaavarput. Amaataaniippoq meerannguaq tungitsinnut isigisoq, arnarli allamut isigivoq, saneraatungiminut qiviarsimalluni.

Assilialiami atortussat ilisarnartuupput. Atisai annertunerusumik amermik sanaajupput, napparissumik ilusillit mikisut, titartarnerata sinneranit allaanerusut. Ujarak arnap issiaffigisaa qaarajuttunik, amitsunik titarnilersugaavoq aammalu sanimut, ujaqqap portunera silinneralu naallugit titarneqartitserluni.

Berthelsenip qisummut kigartugai marluusut uani qalipaateqartinnagit naqitaapput, assigiinngitsunilli qalipaasigaasimallutik naqiterneqartarsimapput. Qalipaatit amerlanngitsut atorlugit qalipaaserneqartarsimapput; aappaluttumik, sungaartumik, tungujortumik, kajuaartunillu. Teqeqquani allermi talerperlermi atimi aallaqqaataanik ”RB” atsiorsimavai. Taamaasilluni qisummut kigartukkani marluk 1860-imi arnamut kalaallisoortumut naligiissuseq, tulluusimaarneq, peqqissaarussinerlu Berthelsenip atsiorfigisimavai. Arnat takuneqaannanngillat, taakkuli namminneq isigivaatigut inuuserillutik ataqqinarlutillu, naak aaqqissugaasumik inissititerneqarsimagaluarlutik. Assilialiani inuttaasut pingaarnerit takusassiaanerusutut isigineqarput, isigisunilli arnamit, meeraanit aamma niviarsiamit uagutsinnut isigineq allaanerusumik naligiissutsimik tunisivoq. Kigartukkat taakku marluk inunnit nuannarineqaqisut 1860-ikkunni inuuneq qanoq ittuunersoq takutinniarpaat, piffissami ingammik Aalup Kangermiup ”Atuagagdliutit” aqqutigalugit qisummut kigartugai sinerissami inunnut tamanut annguttarnerata nalaani. Eqqaamassavarpulli, H. J. Rinkip (1819-1893) siulinit eqqaamasanik katerseruttulernerata  nalaani Berthelsenip kalaalerpaluttuliai saqqummersinneqartarmata, siulinillu eqqaamasat katersat aaliangersimasumik qinertuaagaammata.

Kalaallit Nunaanni Rasmus Berthelsen Sisimiuneersoq ingammik tussiusiaanut ”Guuterput” eqqaamaneqarpoq. Tussiusiortuunermi erinniortuunermilu saniatigut Rasmus Berthelsen Nuummi Seminariami ilinniartitsisutut ilinniarsimavoq, ajoqiulluni, titartaasarluni, qisummut kigartuisartoq (xylograf), nutserisoq, atuakkanik naqiterisoq aammalu Atuagagdliutit-nik 1861-imi Hinrich Rink-imit pilersinneqartumik aaqqissuisoq.

”EQQUMIITSULIAP TUNULIAQUTAA – Rasmus Berthelsen” Freja Lægs Lentzimit allaaserineqarsimavoq. 2021.

Berthelsen, Rasmus; Møller, Lars: Kalâdlit Assilialiait / Grønlandske Træsnit. Oqaluffik, Seminaria aamma Nuummi Naalakkap Illua, 1860. Naqitanik saqqummersitseqqinneq, 1973. Anders Nyborg A/S Internationalt forlag. Rungsted kyst, 1973.

Kaalund, Bodil: Grønlands Kunst. Skulptur, Brugskunst, Maleri, Samtidskunst. Gyldendal. 1.udgave 1979. 3. reviderede og udvidede udgave, u.å.