ON, 100×100, 2014

Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivik Bolatta Silis-Høeghip eqqumiitsuliaanik pingasunik pigisaqarpoq: Qalipagaq ON 2014-imeersoq aqerluusamillu titartakkat marluk 2018-imeersut. Eqqumiitsuliat tamarmik imminut assililluni suliaapput. Qalipagaq, ON, saqqummersitsinerup LIGHTS ON LIGHTS OFF ilagivaa. Saqqummersitsineq siullermik Kastrup Havnimi 2014-imi kingusinnerusukkullu Nuummi eqqumiitsulianik Saqqummersitsivimmi 2015-imi saqqummersinneqarpoq. Saqqummersitsinerup pilersinnissaanut 2013-mi kalaallit namminersorlutik oqartussaasa uranimik piiaanissap akuersaanngilluinnarneranik atorunnaarsitsinerat aallartitsisuuvoq. Aalajangiineq imaannaanngilluinnaraluartoq alajangiineq sapaatit akunnerisa pingasuinnaat ingerlaneranni pivoq, taasineq ataasiinnannguamik nikingassuteqarluni. Inuiaqatigiit kalaallit aalajangiinermut akuutinneqanngillat. Tamassumunnga Silis-Høegh sakkortuumik misigissutsikkut qisuariaateqarpoq, inuiaqatigiinnut kalaallinut innarliinertut isigalugu. Urani pillugu apeqqut paamitsassimanermik tunngaviliivoq, tassalu nunagisamut asanninnermut tunngasunik aammali urani pillugu aalajangiinermut kamannermik  tunngasunik eqqumiitsulianik saqqummersitsinermut pilersitsisuulluni. Piviusut paqumigisaasut paamitsannermit ersersinneqarput. Silis-Høeghip isumaa malillugu, Kalaallit Nunaanni taakkuninnga paquminartunik teqeqqunut taartunut toqqorterineq kulturiuvoq, paqumigineqartullu qaammaraangat puigorneqartarlutik,

”Urani pillugu kamannersuara oqaatsit atorlugit anissinnaanngilara, kisiannili Kalaallit Nunaanni oqaatigineqarneq ajortut misigisimasakka ersersippai: Nakuuserneq atornerluinerlu, inuiaqatigiit oqaluuserineq ajugaat taamaattumillu nipangiinnarlutik akuerisagaat. Naapertuilluannginnerit alaannartakkagut.”

  • Bolatta Silis-Høegh

Atornerluisarnerit nipangiusimaannakkat aallaavingalugit ON aamma saqqummersitsineq LIGHTS ON LIGHTS OFF qalipanneqarluni.

Imminut assililluni qalipagaq ON pingaarnertut qaamasunik tungujortunillu qalipaateqarpoq, aappilasunik sungaartunillu ilaatigut ilaneqarsimalluni. Silis-Høeghip kiinaa qaamasunik qalipaasigaq tunuatungaanit taartumit ilisarsaanngitsumillu akerliusutut saqqumivoq. Saqqummersitsinermi eqqumiitsulianilu allani eqqumiitsuliortumit akerleriitsut marloqiinngorlugit eqqumiitsuliortumik sammineqarput; qaamasoq taartorlu, ammasoq matoqqasorlu, kusanartoq naakkittaatsorlu aammalu pinngortitaq inullu. Qalipakkami ON-imi paamitsaqqaneq qalipaasiutit titarnerisigut malunnarpoq, qalipanneralu peqqarniissuseqarluni, assiliarlu tarrajukkaluartoq kusanassuseq takuneqarsinnaalluni. Kiinnami isit uerujussuarsimapput ersiorpasillutik aammali nukittussuseq ilungersorpasinnerlu ersersinneqarlutik. Silis-Høeghip oqaaluuserineqarumaneq ajortut annilaaganertalimmik ilungersuanangaartortalimmillu uisitsivoq. Isaanit talerperlermit aammik kuuttoqartoq maluginiarneqarsinnaavoq. Ikinut ammaannartunut, suli mamissimanngitsunut, aak assersuutaasinnaavoq, aammali uranimik piiaasoqarnerata sunniutaanik timimut ulorianaatilimmik nakuuserluni saassussinertut paasineqarsinnaalluni. Aak kiinnamit kuuttoq sulianilu allani ilaatigut timimi atisaqanngitsumi tarnunneqarsimasoq saqqummersitsinermut suliaani ilisarnaataavoq. Eqqumiitsuliami uani timi assilialiarineqarsimanngilaq. Taaraluartoq malunnarpoq atisaqartoq, kiinaali pinnersarneqanngilaq, tamataqanngitsutullusooq ippoq, unneqqarillunilu. Imminut kusassarani assilialiarivoq, qalipagarli tiguartinnartumik kusanassuseqarpoq.

Silis-Høeghip inuttut nammineq eqqumiitsuliamini saqqummerluni urani pillugu ajornartorsiutit oqaluuserineqarneq ajortut sammivai, kultureqarnikkullu kusanaatsuliat oqallisigineqanngitsut kamaatigisani sammillugit: nammineq timini tarninilu atorlugit innarliinerit pisut oqaatiginiarlugit. Nammineq oqaatigaa, 2018-imi titartaalluni imminut assilialiarisarsimanini ullorsiutitullusooq ingerlassimallugu; selfie unneqqarissumik filterilerneqarsimasoq, qajannassusermik aamma nukittussusermik namminerminiittumik ersersitsisoq. ON aamma unneqqarinnermik, nukittussusermik qajannassusermillu ersersitsivoq. Silis-Høeghip anniaatini takutippaa, qilerut timimiittu qalipallugit, aallu isiminit kuutsillugu; taakkulu aallaavigalugit naliginnaanerusumik annertunerusumillu unamminiagassaqarnermik annilaanganermillu saqqummiussilluni.

Avatangiisit silallu pissusaa pillugit Bolatta Silis-Høegh aamma siusinnerusukkut suliaqartarsimavoq. Ilaatigut ivertitikkatut suliarisimavaa Haveforeningen Sisimiut 2068; nunarsuup kiatsikkiartornerata kingunerisaanik Kalaallit Nunaat siunissami qanoq inneranik qungujunnartulimmik suliarisimasaa. Silis-Høeghip qungujunnartumik nipeqartarnera siusinnerusukkut takussaasarsimagarluartoq saqqummersitsinermi LIGHTS ON LIGHTS OFF-imi takussaanngilaq. Taarsiulluguli ilungersuanganeq eqqumiitsuliortorlu siorarpiaanut pisimapput, isiginnaartorlu aaliangersimasumik isaasigut nakkullugu.

Eqqumiitsuliortoq Bolatta Silis-Høegh Letland-imiunit kalaallinillu kingoqqisuuvoq. 1981-imi Qaqortumi inuusimavoq. Uinilu meeqqatillu marluk Københavnimi najugaqarput. Waiopehu Collegemi New Zealandimiittumi 1999-imi ilinniartuusimavoq, kingornalu Aarhus Kunstakademimi 2006-imi ilinniakkani naammassillugu. Eqqumiitsuliornermi saniatigut Silis-Høeghip meeqqanut atuakkiat Aima, Aima Schhh! aamma Aima Qaqqap Arnaalu atuakkiaralugillu assiliartalersugarai.

”EQQUMIITSULIAP TUNULIAQUTAA – Bolatta Silis-Høegh” Freja Møller Wickertimit allaaserineqarsimavoq. 2021.

Paasissutissarsiffiit

Greenland Today “Bolatta Silis-Høegh”, 2014.

Mondrup, Iben et. Al). 2010: ’Kuuk – kunst i omegnen af Grønland’. Hurricane Publishing.

www.bolatta.com

Kirsten Thisted: ”Livsbekræftende undergangsvisioner”, 20 august 2014. AG.

Scherrebeck, Emil Eggert: ”Hun maler på uranvrede”, 16 august 2014. Information.

Mølgaard, Noah: “Nultolerancen over for uran er ophævet,”, oktober 24, 2013. Sermitsiaq.