Aputit qalipaatillu. Qaamaneq – aputini sikumilu qaamanerup allanngorartitsinera. Qaqqap qalipaatai. Imaq, qilak seqinerlu. Emanuel Aage Petersenip (1894-1948) Kalaallit Nunaata pinngortitaa qalipassimavaa, qaqqat, ilutsit nunallu isikkui sammisaralugit. E.A.P. eqqumiitsuliortut paasisassarsiorlutik angalallutik qalipaasartut assigai, tassa eqqumiitsuliai avataanit ilummut isiginnittuupput.

Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivik Kalaallit Nunaannik Qalipaasoq-mik taaneqartartup qalipagaanik arlalippassuarnik katersaqarpoq, tassa Emanuel A. Petersenip qalipagai. Siullersaalluni Kalaallit Nunaannik Qalipaasoq-mik taaneqarnikuunngilaq, kisiannili immaqa kingullersaalluni taama taaneqarpoq. Kalaallit Nunaata pinngortitaa qalipallugu uteqattaarsimavaa, piffissami tassani assiliivik atorlugu piviusunik takutitsisarneq atorneqalereeraluartoq; 1936-imi assiliisartoq Jette Bang siullerpaamik Kalaallit Nunaannukarsimavoq, filmilu ”Inuit” 1938-39-imi Kalaallit Nunaanni immiussimallugu. Emanuel A. Petersen naggataamik 1946-mi Kalaallit Nunaanniissimavoq.

Isiginnaartitsisarfinni tunuliaqutassanik qalipaasartutut ilinniarsimasuulluni E.A.P. 1920-kkunnit 1940-kkut tikillugit arlaleriarluni Kalaallit Nunaannukartarsimavoq. Siunertarisimavaa Kalaallit Nunaat tamaat kaajallallugu qalipanniarlugu, tamannalu annerusumik angusimavaa. Kalaallit Nunaat allanngorpallaannginnerani qalipakkusussimavaa, Kalaallit Nunaannullu tunngasumik atuaganngorlugit qalipakkani saqqummersikkusussimallugit.

Inuunermini sivikikkaluami qalipakkat 2000-it 3000-illu akornanni naammassisimavai – arlallit imissutaasimapput. Assersuutigalugu, nanoq persersumiittoq arlaleriarlugu qalipassimavaa, ataaserlu Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsivimmi takuneqarsinnaavoq.

E.A.P.-ip qalipagai Kalaallit Nunaanni piffinnit arlalinneersuugaluartut, tamatigut eqqorluartuunngillat. Piffiit ilaanni angissutsit nikigapput, piffinnilu allani qaqqaq nikisilaarneqarsimalluni. Qalipakkamini annertunerusumik pitsaasoq kusanartorlu ersersissinniartarsimavaa.

E.A.P.-ip qalipagaani silarlunneq takussaanngilaq – nanoq persersumiittoq eqqaassanngikkaanni – putsertumik takussaasoqanngilaq, siallersumik masannartuliortumilluunniit aamma takussaasoqanngilaq. Tallimassaat Kalaallit Nunaannut tikimmat sila qulisimavoq, qasikujulluni, tamannalu E.A.P.-ip ullorsiutimini ima allaaserisimavaa:

Amerlanertigut tikittarpunga imaq qaqqallu seqinermik qinngorneqarsimasut, kalaallillu inuusuttai, qalipaatigissunik atisalersorsimallutik, umiarsuaq ungalillugu qaarsunut katersuuttarput. Ullumikkut masannartuliorpoq, siallerlunilu anorlerluni, ullut taamaattut Kalaallit Nunaannik pinniillisitsisarput alianarsisitsillutillu. Tikeqqaarama sila taamassimasuuppat Kalaallit Nunaat uannut kajungernarsimassanngikkaluarpoq.*

Inuk

E.A.P.-ip pinngortitaq kisiat qalipanneq ajorpaa; illut aamma qalipattarsimavai; illut issumik qarmakkat niuertoqarfiillu. Isigilluaraanni malunnarpoq illut taakku qalipakkami pineqartuunngitsut.

Qalipakkani aamma maluginiarneqarsinnaavoq inuit sammineqarlutik qalipanneqarsimanngitsut. Inuttai kalaallinik isikkoritinneqartuartunut assigunerupput. E.A.P.-ip kalaallinut isikkoritittuakkani taanna uteqattaartuakkani qalipattarsimavaa. Tassa inuit ataasiakkaat qalipassimanngilai. Assersuutigalugu, arnaq qilertilik qalipakkaminut ikkuteqattaartarsimavaa. E.A.P.-ip titartagaasa ilaat, inunnik sammisaqarpasinnerusut, Nuummi Eqqumiitsulianik Saqqummersitsiviup pigiviai.

Pinngortitaq killitsinnartoq kusanarluinnartorlu, qalipaatinik assigiinngitsunik qaamanernillu assigiinngitsunik qalipassallugu E.A.P.-ip soqutiginerpaasimavaa. Qaavatigullu inunnik aaliangersimasuunngitsunik qalipakkanut ikkussuussisarnera pinngortitamik soqutigisaqarneruneranik tunngaveqarsinnaavoq.

Nunap isikkuanik qalipaaneq tiguaatissatut atorneqartarnera

E.A.P.-ip pinngortitaq, inuillu illoqarfiillu uangasianiik qalipassimavai. Peqataaffigisimanngilai. Nalunaarsuisimavoq assiliillunilu. Ungasianiik qalipaasarnera isiginnaartitsisarfinni tunuliaqutissanik qalipaasartutut ilinniarsimaneranut tunngaveqarsinnaavoq. Maluginiagassaavorlu, qalipakkaminut ungasittarsimanera, misigissuseqarani piviusorsioqqissaarluni qalipaasarsimaneranik naliliissutaasinnaanngimmat.

Taamatut qalipaasarnermini nunasiaateqarnerup oqaluttuarisaaneranut E.A.P. ilannguppoq, angalalluni paasisassarsiorluni eqqumiitsuliortartutut inissilluni. Piffissami tassani Kalaallit Nunaannut tunngasunik takorluugassanik ilusilersueqataasimavoq. E.A.P.-ip Kalaallit Nunaat isiminik tiguarsimavaa, qalipallugulu.

Candice Hopkins allaaserinninnermini, qulequtalimmi ”On Other Pictures: Imperialism, Historical Amnesia and Mimesis”, nunap isikkuanik qalipaasarneq nunamik piginnittuunermik ersersitsisutut atorneqartarsimanera eqqartorpaa. Nunap isikkuanik qalipaasarneq Amerikami Avannarlermi 1800-kkut ingerlanerani, eqqumiitsulioriaatsini assigiinngitsuusuni, siullersaalluni pileqqaarsimavoq – nunamik tiguaanermi sakkussatullusooq aamma atorneqarsimalluni.

Nunap isikkuanik qalipaasarneq nunat kippasinnerit eqqumiitsuliornermik oqaluttuarisaanerannut tunngaveqarpoq. Candice Hopkinsip nunap isikkuanik qalipaasarneq nunamik tiguaasumut piffissamut romantikkimik taaneqartartumut utersaartitsisuusutut allaaserisimavaa, tassa nunamik tiguaasumut romantikkimik eqqarsalersitsisussatut.

”Through their use of radiant light and sweeping scenes of natural wonder, the artist equated nature with the sublime and nature became a stand-in for God.”**

Kusanartitsiniarneq taannarpiaq E.A.P.-ip qalipagaani maluginiarneqarsinnaavoq. Nunap isikkuanik qalipaasarnermi piffissami romantikkimik taaneqartartumi, pinngortitami ulorianartoqarsinnaaneranik tiguartinnarluinnartoqarsinnaaneranillu ilanngussisoqartarpoq. Kisianni E.A.P.-ip qalipagaani tamannna ersinngilaq. E.A.P.-ip qalipagai qallunaat eqqumiitsuliornermik oqaluttuarisaaneranni piffissamut aaliangersimasumut, taaneqartartumut Guldalderen, eqqaanarnerupput. Qallunaat eqqumiitsuliortut arlallit 1800-mit 1850-ikkut nalaannut, Danmarkimi nunap isikkuanik taamatut qalipaariaaseqalersimapput, Europami romatikkimit isumassarsiorsimallutik. Nuna angallavikkuminaatsoq ulorianarsinnaasorlu pineqarani, kisiannili nuna naggorissoq sangujoraartorlu pineqarluni.

E.A.P.-illu qalipagaani ulorianarsinnaasut tiguartinnarsinnaasulluunniit pineqanngillat – nanoq persersumiittoq saannianngilluinnarpasittutut ipporlu allaat. Soorlu postkorti – kusanartuliaq. Qalipakkani nuna kusanartoq alutornartorlu, takornartaasorlu, taamaallaat isiginnaarneqarsinnaavoq.

Guldalderimi qalipaasut assigalugit, E.A.P. aamma ilusilersuiinnarluni titartaasarsimavoq, kingusinnerusukkullu qalipaasarfimmi qalipaganngortarlugit. Amerlanertigut Kalaallit Nunaanni titartaasarsimavoq, Danmarkimullu uteraangami qalipaasarsimalluni, taamatullu suleriaaseqarsimanera ungasippalutitsineranut ilassutaasimasinnaalluni. Piffimmiinnermini qalipaasarsimanngilaq, kisianni ungasissumut pereersimalluni, titartakkani eqqaamasanilu malillugit qalipaasarsimavoq.

Sorsunnersuit akornanni piffissaq

Isiginneriaaseq ungasissuserlu E.A.P.-ip qalipagaani pingaaruteqalersimapput. Ilisarnartunik qalipaasimanngilaq, piffiilli nutaat assiliorsimallugit. Qalipaanerata nalaani Europami antropologi atorlugu piffiit nalusat kultuurillu nalusat nalunaarsorneqartarneri atugaaleraluttuinnarsimavoq. Nunani kippasinnerusuni isiginnittariaaseq atorlugu nalunaarsueriaaseq ingerlanneqalersimalluni – soorlu aamma Kalaallit Nunaanni taama iliortoqartarsimasoq.

E.A.P.-ip qalipaasarnerata nalaani nunanik kultuurinillu nalunaarsuisarneq, kultuurillu pequtaannik katersuisarneq atugaalersimapput, taamaaliornikkullu nunat inoqqaavinik “tammatsaaliuisoqartarluni”, piffissap atugartuussutsip takkutinnginnerani. Arlalitsigut misissueriaatsit taakku illuatungeriisitsineq atorlugu ingerlanneqartarsimapput. Nunani kippasinnerusuni inuiaqatigiit akerliannut nunat inoqqaavi inissinneqarlutik; ilaatigut nunat inoqqaavi inuiaqatigiit atugartuunit ineriartornerat kingusinnerusutut, naakkittaatsuusutullu inissinneqartarsimallutik. Ilaatigut nunat inoqqaavi tammalersutut isigineqarlutik, nunani kippasinnerusuni tammarneqareersimasunut attavissatut isigineqarlutik, ilaatigullu alutornartutut tupinnartutullu isigineqartarlutik.

E.A.P.-ip atuakkiassatut allassimasaani – nammineerluni saqqummersinngitsoorsimasaani, toquneratali kingorna Ole Lykkemit Poul Madsenimillu saqqummersinneqarsimasumi – kalaallit naleqqatigisutut isigai, tassa ikinngutitut isigai, qalipaaniarluni paasisassarsiorniarlunilu umiatsiamik qimussimillu angalanerani ilaasarsimasut. Allassimasaani pinngortitaq pissanganarluinnartuuvoq ulorianartuullunilu. Qimussinik angalasarsimanini allassimavaa, ulorianartorsiortarluni, sikukkut avissaartitertukkut, innaarsuit takunngitsuukkat aqqutigalugit, anorersuillu aqqusaarlugit. Umiatsiamik angalanerit, anorersuartarluni, qaarfigitittarluni, ikkarluit ulorianartut akornisigut, iluliallu aserortut qanittarlugit.

Qalipakkaminili Kalaallit Nunaat pinngortitarlu kusanarluinnartutut pitsaalluinnartutullu takutippai.

E.A.P. avataanit ilummut isigivoq; isiginninnera qalipakkamini pinngortitap kusanartuuneranik pingaartitsinerusoq, qalipaatitigut, qaamanermilllu sammisaqarneratigut; aammali nunanik kultuurinillu nalunaarsuiffiup nalaaniitsumit isiginninneriaaseq, tassa nunani kippasinnersuneersumik isiginninneriaaseq.

Allaaserinnittoq: Stine Lundberg Hansen. 2017.

*Lykke, Ole og Poul Madsen (red.): Grønland i billeder – Emanuel A. Petersen, Forlaget Ararat, 2005 (restoplag forhandles kun på Nuuk Kunstmuseum og Ilulissat Kunstmuseum)

** Hopkins, Candice: ”On Other Pictures: Imperalism, Historical Amnesia and Mimesis” side 22-32, in: Sakahan – Hopkins m.fl. (red.) : International Indigenous Art, National Gallery of Canada, Ottawa, 2013